teisipäev, 17. veebruar 2015

Tüümian ja maapirn



 

 Tüümian

Thymus vulgaris


 Tüümian e. aed-liivatee on Vahemeremaadest pärit meeldiva lõhnaga ja tugeva maitsega poolpõõsas. Ta kuulub huulõieliste sugukonda koos mitmete inimestele kasulike taimedega nagu näiteks münt, naistenõgessalvei ja pune. Liivatee perekond on väga suur ja sinna kuuluvad meil tuntumad ja levinuimad aed-liivatee(Thymus vulgaris), nõmm-liivatee(Thymus serpyllum) ja sidrun-liivatee (Thymus × citriodorus).
Tüümian on pika ajalooga ja kaua ravimtaimena tuntud taim. Tema tuntus on saanud alguse juba Vanast- Kreekas kus nii Hippokraates kui ka arst-botaanik Dioscoride kirjeldasid tüümiani raviotstarbelist kasutamist.Vahemere maades on aed-liivatee tavalisemaid ja igapäevasemaid maitsetaimi mida kasvatakase ka mee saamise eesmärgil. Mesi omandab tüümiani maitse mida kasutatakse juustu ja likööri maitsestamiseks. Vanas- Egiptuses aga kasutati tüümiani ühe taimena balasmeerimis protsessi juures.

  • Usuti, et tüümianipuhmas elavad haldjad ja seepärast kasvatati igas aias kauneid tüümiane.
  •  Tüümianioksad padja all aitavad ära hoida depressiooni.

 

 

Mida tüümian sisaldab.

Tüümiani õli
aed-liivatee sisaldab olulisema lenduva ainena tümooli- aine, millel on tugevad antiseptilised ja seenevastased omadused. Tüümianis on inimesele mitmeid vajalikke mineraale nagu kaalium, raud, kaltsium, mangaan, magneesium ja seleeni. Vitamiinidest leidub A-, K-, E- ja C- vitamiini ning ka foolhapet. 
Tüümiani eetrelikud õlid on tugevalt antiseptilised, eptilise, viiruste, seente ja parasiitide vastase toimega ning anti reumaatilised. Õlisid kasutatakse sageli loodusliku antibiootikumi

 

 

 

Tüümian ravimtaimena

Taim on väga hea maksa töö toetaja, aidates kehal jääkainetest vabaneda.
Veel aitab ta hingamisteede, seedesüsteemi, vaagnapiirkonna infektsiooni, kõhulahtisuse, lõdvestab silelihaseid bronhiseintes, leevendab astamat, läkaköha, larüngiiti, bronhiiti, kuiva köha. Toimib isu parandavalt ja soodutavalt. Õli aitab seenhaiguste vastu, lihasvalude leevendamiseks. Aroom ja tee aitavad kroonilise väsimuse, kurnatuse, peavalu, unetuse, ärevuse ja stressi korral.

  • Ravimtaimena kasutamiseks võid keeta tüümianiteed – vala kuum vesi 1-2 tl kuivatatud tüümianilehtede peale ja lase paar minutit tõmmata. Kui nina on kinni või hingamisteede infektsioon ei taha paraneda, siis lisa kuuma vannivette kuivatatud tüümiani – see aitab lõõgastuda ja samal ajal hingamist leevendada.

 

 

 

Tüümiani kasvatamine

 Tüümian on mitmeaastane igihaljas väike põõsas, mis kasvab kuni 30 cm kõrguseks. Taimel on palju väikeseid oksakesi ja piklikud, peaaegu ilma varreta ning umbes 1.3 cm pikkuseks kasvavad lehed. Tüümian ei vaja viljakat mulda ja eelistab päikesepaistelist tuulevarjulist kasvukohta. Mulla pH- tase võiks siiski jääda 6,3 juurde ning eelistab kuiva, hea drenaažiga pinnast. Kuna ta on igihali siis vajab ta talvel katmist ja on külmale tundlik.
Kõige parem on tüümian esmalt toas mulda panna, kuna taime seemned ei hakka enne idanema, kui pinnase temperatuur on vähemalt 21 kraadi. Kui noored taimed on juba umbes kümne sentimeetri kõrgused, on paras aeg need mõne päikeselise ent tuule eest varjatud koha peale paigutada ning nädala pärast võib väikesed tüümianitaimed juba peenrasse istutada. Kui taim kevadel tagasi lõigata, moodustab ta pidevalt uusi võrseid ja kasvab kenaks puhmikuks. Tüümian õitseb juunis-juulis. Taime  tillukesed lillakad või roosakad õied paiknevad kobarates.
Erilist hoolt tüümian tõepoolest ei vaja tuleb talveks vaid kinni katta.

 

 

 

 

 

Tüümian söögiks

Erilist tuntust on tüümian leidnud just Prantsuse köögis, kus teda peetakse üheks kõige paremaks maitsetaimeks üldse. Oma meeldiva, vürtsiselt magusavõitu maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Puhitusi ärahoidva toime tõttu teeb tüümian rasvased ning raskesti seeduvad toidud organismile vastuvõetavamaks. Erinevalt paljudest teistest ürtidest talub tüümian ka pikka keetmist. Kuivatatud ürdil on tugevam mõju kui värskel.
 Tüümian sobib hästi kanale, kalale, loomalihale, lambalihale, juustule, munaroogadele, kartulile.
Soovitan julgelt katsetada.
 maapirnisupp tüümiani ja õuntega 

 sai päikesekuivatud tomatite ja tüümianiga

  •  Avatud maitsemeelega inimesed võivad katsetada mõnusat ja omapärast jooki, lisades kruusitäiele kuumale piimale teelusikatäie tüümiani.
 

 

 

 

 

Maapirn                                               

Helianthus tuberosus




Õiteilus maapirni taimed
Maaprin, mida tuntakse veel topinambur, juudikartuli, mugulartišoki ja mugulpäevalillena, on pärit Ameerikast kus teda kasutasid toiduks indiaanlased. Alles XVII. sajandi alguses toodi see taim Euroopasse, täpsemalt Prantsusmaale. Alguses levis maapirn vaid ülikute ja kirikutegelaste aedades, hiljem hakkas ka lihtrahvas seda kasvatama. Eestisse jõudis topinambur arvatavasti XVIII. sajandil ja esmalt ikka mõisnike aedades.




ilus päikeseline õis
 Maapirn kuulub korvõieliste sugukonda ja meil tuntud toidutaimedest on tema lähimaks sugulaseks päevalill. Maapirn kasvab 2..3m kõrguseks ja on ilusate erksate kollaste õitega mis on 10cm läbimõõduga.

 

 

 

 

Koostis ja kasulikkus

maapirni mugulad
Topinambur on mineraalaineterikas toidutaim, milles leidub ohtralt kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid. Samuti leidub ka söödavas osas karotinoide, B-rühma vitamiine, kaasa arvatud foolhapet ning veidi ka askorbiinhapet e. C-vitamiini. Valke on temas vaid paari protsendi ringis, rasvasisaldust veelgi vähem. Vaatamata süsivesikute rohkusele annab 100g maapirni vaid 70-80 kilokalorit.


Maapirn ei sisalda tärklist vaid väärtuslikku inuliini ja sobib seetõttu suurepäraselt diabeetikutele. Tema biokeemiliseks eripäraks on taime süsivesikuline varuaine on mugulatesse koondunud inuliin. Selle fruktsioonijääkidest koosneva ühendi arvele võib lugeda kuuendiku või rohkemgi mugulate üldkaalust.
Inuliini on polüsahhariin mis lagunemisel muundub fruktoosiks, mis on magusaim looduslik suhkur, ja annab maapirni mugulatele keedetuna magusa maitese.
Mikrolooglised uuringud on näidanud, et tarbitud inuliin on soodne toiauallikas meie seedekulglas leiduvatele kasulikele bakteritele. Inuliin, lisatuna toiduainetesse, eriti piimatoodetesse, kannab jämesoolde baktereid nagu väetist. Tatud Bifidus tüüpi bakterid on näidanud, et nad soodustavad inuliini fermentseerimist. Maapirnist toidulisandit turustatakse seedetrakti toniseerimiseks ja maksa toetamiseks nii orgaanilisel kujul püreetinktuurina kui ka lehetõmmisena
Maapirni soovitatakse nii selle ennetava kui raviva toime tõttu kasutada diabeedi, ülekaalulise, ateroskleroosi, südame isheemiatõve, südamelihase põletiku, sapi- ja neerukivide, kõhukinnisuse, immuunsüsteemi nõrkuse ja osteokondroosi puhul.
Kasulikeks omadusteks peetakse desifitseerivat, toniseerivat ja rinnapiima teket soodustevat toimet.

Kasvatamine

Maapirni kasvatatakse nagu kartulit. Suvel ta söödav ei ole ja kasutatakse sügisest kevadeni. Ta moodustab rohkesti maa-aluseid võsundeid, millele arenevad mugulad. Taim on äärmiselt vähenõudlik ja kasvab igasuguses mullas. Maapirni mugulad sarnanevad kartulile ja ingverijuurele, välimuselt kühmulised ja ebakorrapärased, mistõttu nende koormine on veidi keerulisem kui porgandil.
Maapirni mugul talub kuni - 35 kraadi, mistõttu kipub ta keldris kergesti närbuma. Mugulad võib jätta talveks mulda ja maapind katta multšiga, et oleks neid kauem võimalik väljakaevata. Saagikoristusega võib alustada kui sügisesed külmad on lehestiku hävitanu, kevadel aga ei tohiks mugulaid kauaks mulda jätte kuna idanemine röövib neilt magusa maitse.
kasvatamine

Topinambur söögilauale.

Maapirni mugulad
Maapirn on kergelt magusa, pähklise maitsega krõmpsuv vili.
Topinamburi mugulaid  süüakse tihti toorelt, peamiselt salatiks.
Maapirnist valmistatakse ka mahla, mida segatakse teiste kööviljamahladega, näiteks peedi- või porgandimahl. Maapirnimahlaga ravides paranevad haavandid ja väikesed haavad kiiresti. Värsket mahla võib soovitada mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõvega haigetele, eriti sügis-talvisel ägenemist perioodil. Kasulik on ta kevadeti ja tervetele, et täiendada organismi vitamiinide ja mikroelementidega. Maapirni päritolumaades pruugitakse meid mahlasegusid rahvameditsiinis veresuhkru kiire tõusu vältimiseks ja ka liigse söögiisu taltsutamiseks. Mugulaid võib ka keeta, aurutada, küpsetada ja vokkida. Mida pikem on kuumtöötlus seda suurem on tõenäosus, et maapirnist tehtud toit omandab erilise maguslääge maitse.
Maapirnist saab valmistada ka maitsvat püreesuppi kombnieerides  erinevate köögiviljade ja maitsetaimedega.
Salatiks tuleb ta lihtsalt puhastada, koorida, riivida või tükeldada, lisada sibulat, peterselli ja maitseks soola/pipart. Loomulikult võib lisada ka teisi juurikaid – porgandit või kapsast või peeti jne. Vabalt võib lisada ka hapukaid marju (pohli, jõhvikaid). Tuleb lihtsalt fantaasia tööle panna.

maapirni krõpsud
ahjuroog topinamburist



















Maapirni võiks pidada eelkõige põnevaks ja vaheldust pakkuvaks, tervislikuks köögiviljaks mida oleks patt maasse jätta.





Kasutatud materjal:
http://www.botanical.com/botanical/mgmh/t/thygar16-l.jpg
http://maarohud.weebly.com/liivatee.html
http://fitoapteka.org/herbs-t/2531-thymus-vulgaris-l-
http://www.hishtil.com/htmls/page_982.aspx?c0=18254&bsp=18213
http://jonnipunni.blogspot.com/2014/07/tuumian-ehk-aed-liivatee.html
http://luirig.altervista.org/naturaitaliana/viewpics2.php?rcn=51918
https://www.kuleuven-kulak.be/kulakbiocampus/images/buiten-kulak/lage_planten/Thymus%20vulgaris%20-%20Echte%20tijm/
 http://www.flickriver.com/photos/luigistrano/2188602845/
 http://www.agraria.org/coltivazionierbacee/topinambur.htm
http://www.chefkoch.de/rezepte/1291321234443613/Topinambur-Chips.html
 http://www.lecker.de/rezept/1105054/Topinambur-Auflauf.html
http://www.fytosal.hu/spg/367153/Galeria
http://energiepflanzen.fnr.de/pflanzen/mehrjaehrige/topinambur/
http://tagurpidilavka.ee/archives/132
http://www.livestrong.com/article/374796-health-benefits-of-jerusalem-artichokes/
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/maapirn-ehk-topinambur-heal-taimel-mitu-nime?id=67023668
http://et.wikipedia.org/wiki/Maapirn
http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/tuumian-aromaatne-abimees-koha-ja-paljude-muude-haiguste-vastu
http://juhendaja.ee/tuumian-ehk-aed-liivatee/
http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/liigid/aed-ja-puuviljad-marjad/tuumian-ehk-aed-liivatee-thymus-vulgaris-/
http://tervistav.blogspot.com/2012/04/tuumian-sumboliseerib-vaprust.html
http://www.umami.ee/epood/Tuumiani-eeterlik-oli--BIO/

laupäev, 7. veebruar 2015

Sõnajalad e. keerdlehikud


  Sõnajalad on ka aeda sobivad püsikud ehk mitmeaastased dekoratiivtaimed. Sõnajalgade kasutusväärtus aias põhineb nende kaunilt ja sügavalt lõhestunud lehtedel. Suurem osa sõnajalgadest on varjutaimed kuid on liike mis on valguslembesed nt: müür- raunjalg, harilik naistesõnajalg, harilik laanesõnajalg. Kasvukoha järgi jagatakse sõnajalgtaimed kolmeks: maapinnal kasvavad- terrafüüdid,
vees kasvavad- hüdrofüüdid, kaljudel ja kivipragudes kasvavad- litofüüdid.

Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega.

Eelised:

  • kasvavad meelsasti varjulises kasvukohas ja ei ole pinnase suhtes nõudlikud.
  • sootsates tingimustes võivad kasvada kümneid aastaid.
  • lihtne paljundamine jagamise teel.
  • eoseid võib külvata aastaringselt.
  • ilusad, rohelised dekoratiivsed lehed.
  • sõnajalad ei vaja pea mingisugust hoolt.
  • kahjurid ja haigused ei kahjusta neid.
  • oma kasvuvormi ja värviga tasakaaslustavad aia ilmet luues looduslikuma mulje.

Puudused:

  • enamus sõnajalgtaimi ei talu keskpäevast päikesepaistet.
  • liialt pimedas kasvukohas taimed venivad välja.
  • liialt valges aga taimed kolletuvad ja leheservad pruunistuvad.
  • noortaimede istutamisel peab olema ettevaatlik, vigastatud juured juurduvad väga halvasti.
  • eostega paljundamine on keeruline.
  • ei õitese.
  • kevadel võivad hilja tägata(juuni teises pooles)
  • põuaperijoodil vajavad kastmist.
  • talvehaljad vajavad varrjutamist kevadtalvise päikese eest.

 Taimede valikus arvestasin oma koduaia konkreetset kohta, mis on küllalt niiske ja savine maa, valgust on piisavalt aga mitte otsest päikesepaistet.  Olen plaaninud peenra ümbritsema paekivist laotud istumisaluse põhjapoolsesse otsa. Hiina siidpöörise olen ma kavandanud "tuulevarjuna" kuna seal puhub sageli tüütu tuul.


Taimekooslus: sõnajalad, kõrrelised ja püsililled
  • Harilik laanesõnajalg  Matteuccia struthiopteris
                                  Kasvukõrgus: 80-150 cm
                                  Istutuskaugus: 50 cm

  • Nipponi naistesõnajalg 'Metallicum'  Athyrium niponicum 'Metallicum'
                                  Kasvukõrgus: 30-50 cm
                                  Istutuskaugus: 60 cm
                                  Lehtede värv:  lillaka leherootsuga hallikasrohekad lehed.
  • Tähk- roodjalg  Blechnum spinata
                                  Kasvukõrgus:  30-50cm
                                  Istutuskaugus: 64 cm

  • Jõhv-stepirohi  Stipa tenuissima
                                   Kasvukõrgus: 30-50 cm
                                   Istutuskaugus: 30 cm
                                   Dekoratiivsus: juuni-august
  • Hiina siidpööri 'Silberfeder'  Miscanthus sinensis ' Silberfeder'
                                   Kasvukõrgus: 150-200 cm
                                   Istutuskaugus: 1 m
                                   Õitseb: september- oktoober
  • Helmikpööris ' Can Can '  Heuchera ' Can Can '
                                   Kasvukõrgus: 40 cm
                                   Istutuskaugus: 40 cm
                                   Õitseb: juuli-august
                                   Õite värv: valkjad
  • Merikann ' Ballerina Red'  Armeria maritima ' Ballerina Red'
                                   Kasvukõrgus: 15-20 cm
                                   Istutuskaugus: 25 cm
                                   Õitseb: juuli- august
                                   Õite värv: tumeroosa
  • Lähis- kirbutatar ' Golden Arrow'  Pericaria amplexicaulis ' Golden Arrow '
                                   Kasvukõrgus: 50cm
                                   Istutuskaugus:
                                  Õitseb:  juuni-oktoober
                                  Õite värv: purpurpunane
                                  Lehestik: laimiroheline
  • Jaapani astilbe 'Montgomery'  Astilbe japonica ' Montgomery'
                                   Kasvukõrgus:  20-50 cm
                                   Istutuskaugus:  40 cm
                                   Õitseb:  juuni- september
                                  Õite värv: tumepunased
                                  Lehestik: tumerohelised





Taimede paigutus istutusalale




Vaade Lõunakaarest


Vaade Põhjakaarest




Kasutatud kirjandus:
Raamat "Püsililled" Pentti Alanko, Varrak 2009
http://ak.rapina.ee/katrinu/Paljundamine/assets/player/KeynoteDHTMLPlayer.html#0
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=134

 Kasutatud pildid:
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/astilbe_japonica_montgomery_jaapani_astilbe_montgomery.html
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/armeria_maritima_ballerina_red_roosa_merikann_ballerina_red.html
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/heuchera_can_can_helmikp%C3%B6%C3%B6ris_can_can.html
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/s%C3%B5najalad/athyrium_niponicum_metallicum_nipponi_naistes%C3%B5najalg_metallicum.html
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/miscanthus_sinensis_silberfeder_hiina_siidp%C3%B6%C3%B6ris_silberfeder.html
http://www.larkspur-nursery.co.uk/OrnamentalGrass_SeedList.htm
http://plantlust.com/plants/persicaria-amplexicaulis-golden-arrow/
http://naana-tasajatargu.blogspot.com/
http://plantsgallery.blogspot.com/2008/02/matteucia-struthiopteris-piropusznik.html

esmaspäev, 2. veebruar 2015

Multšid, väetised ja geosünteedid. II. osa


Väetised ja geosünteedid


Taimede kasvu ja arengut mõjutavad kõige enam lämmastik, fosfor ja kaalium, milledest lämmastik on mullas kõige ebapüsivam.
Mullas olevaks lämmastiku kanjaks on mulla orgaaniline aine (huumus, orgaanilised jäätmed)
Eesti muldade künnikihis on üldfoforisisaldusest 2-5% foforit liikuvas vormis ja taimede poolt omastatav. Fosfor satub mulda eelkõige väetise kasutamisega. Kaaliumi on mullas 0,8-2,8%. 99% kaaliumist on vaskestilahustatvate liitsilikaatidede koostise ja vaid 1% mullas taimedele omastaval kujul. Kõige kaaliumivaesemad on liiv- ja turvasmullad.

Orgaanilised väetised- sõnnik, turvas, kompostid, haljastusväetised.
Mineraalsed väetised- ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare, Osmocote jt.

   Monterra väetised on toiainete ja huumuse allikaks mahepõllunduses. Need sobivad suurepäraselt täppisväetamiseks mahetaimekasvatuses, näiteks köögiviljad, viljapuud, maasikad, viinapuud. Väetised Monterra Malt koosnevad vähemalt 30 % ulatuses linnaseidudest, mis soodustavad juurte kasvu ja toitainete omastamist.
  Väetise toorained on 100% looduslikud, näiteks vinass, melass, kakao. linaseidud, luujahu, sulejahu. Sisaldavad ka orgaanilisi aineid mis hoiavad mulla viljakust.

  Aina levinumaks on saanud mahekasvatus ja tõenäoliselt on selle põhjuseks inimeste teadlikkus, et meid ümbritsev ongi meie elu ja ressurss. Kui me ei austa loodust ja väärkasutame seda saavutamaks ilusamat, värvilisemat ja viljakamat toodangu saamiseks andes pinnasele sünteetilisi aineid, vahendeid siis ringiga jõuab see siiski meile tagasi. Pean oluliseks teha loodusega koostööd. Olla hooliv, jälgiv ja mõistev ning mitte suruda peale omi soove ja tahtmisi. Seega pooldan ma orgaanilisi väetiseid. Võttes pinnaselt ära rammu olgu kohuseks seda kompenseerida. Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad aegamööda. Ühtlasi tähendab see, et toitained on sel juhul saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii sageli kui mineraalväetiste puhul. Kuna orgaanilised väetised sisaldavad kolme põhilist toitainet (lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, tuleb väetisi sageli suures koguses kasutada, et taimed kõik vajalikud ained ikka kätte saaksid.

   "Olemas on ka kiiretoimelisi orgaanilisi väetisi, kus olulised toitained on taimede jaoks koheselt omastatavad – nahkhiire guaano, kalajahu ning vermikompost (vihmaussi sõnnik)."- kirjutab www.juhendaja.ee "Orgaanilised ja mineraalväetised"

 Kõdusõnnikut võib lisada  haritavale pinnasele igal juhul, kahju temast ei tekki küll aga peab värske loomasõnnikuga olema teadlik, et pinnasesse peaks ta kündma sügisel sest kevadel on ta taimedele liialt kange. Samuti on kasulik lehekompost ja kompost ning kanasõnnik. Pinnased mis on leeliselised ja tihked saavad kergemaks kui sinna lisada turvast.


BioGrow on vedel kasvuväetis, mis sobib enamike pinnaste ja substraatide segudega.  BioGrow käivitab bakterite aluspinna taimestikule seda tänu 100% Hollandi orgaanilise suhkrupeedi ekstraktile, mida tuntakse kui melass. BioGrow  sisaldab 70 mikroelementi ja vitamiine B1, B2, C ja E. Just nagu kõik Biobizz  toodete puhul on madal fosfaadi sisaldus, mida peetakse kahjulikuks meie kehale ja keskkonnale.



Vedel kasvuväetis:
lämmastik: 4.0% fosfor:         3.0% kaalium:     6.0% taimetoitaine vedelik. kasutada kogu kasvu- ja õitsemise perioodil.
Doseerimine: 2-4 ml 1L veele. Kasutada igal kastmisel.

Oleme kasutanud nii toa- kui ka õuetaimedel. 
  http://www.biohaldjas.com/E-pood/Bio-Grow/


 BioBloom on  vedel orgaaniline väetis, mis sisaldab vähesel määral lämmastiku ja piisavalt fosforit ning  kaaliumit, et  tagada lopsakat õitsemist. On ka lisatud taimse päritoluga mikroelemendid ja hormoonid , et parandada õitsemise protsessi. BioBloom  sisaldab ka ensüüme ja aminohappeid, mis töötavad kooskõlas pinnasega soodustades õitsemise ja puuviljade tootmist. BioBloom sobib mullale, hüdrokultuuridele või rikastatud kookose substraatidele.  Kasutada algusest peale kuni saagi koristuseni. See on täis looduslikke mineraale, mikroelemendte, aminohappeid ja taimse päritoluga hormoonie, et tagada lopsakad lilled, puud ja taimed.


Kasutada kogu õitsemisperioodil.
2-5ml 1L veele. Kasutada  igal kastmisel.

Lämmastik      2,0%
  -Ammoonium lämmastik     0,9%
  -nitraat                               1,1%
Fosfor             6,0%
Kaalium           3,5%

Oleme kasutanud nii toa- kui ka õuetaimedel
 http://www.biohaldjas.com/E-pood/Bio-Bloom/



FishMix on alati olnud ustav sõber aednikule, sest stimuleerib substraatide  bakteriaalset  mikrofloorat ja kiirendab kasvu.  Orgaanilise kala emulsioon Põhjamerest  koos suhkrupeedi ekstraktiga . FishMix suurendab kasvu , samuti parandades ja stimuleerides mikroorganismide  ja kasulike bakterite tootmist igale pinnasele. Ka kookos-põhistele pindadele. Halva kvaliteediga muld muutub rikkaks ja rammusaks mõne päeva pärast pärast kasutamist, pakkudes taimedele looduslikke mineraale. Pärast mahepõllumajanduse nõuetele , FishMix ei ole ekstraheeritud hapetega või stabiliseeritud BHT.  Esimesel kasvuperioodil võib pritsida otse lehtedele.
 
Orgaaniline väetis:
lämmastik: 6.0%
fosfor:         3.0%
kaalium:     4.0%
 Kasutada  kasvu perioodil. Sobib ka otse lehtedele pritsimiseks. Tugeva lõhnaga.
Doseerimine: 2-5 ml 1L veele.  1-2ml 1L taime pritsimisel. Pihustada lehtede mõlemale poolele.
http://www.biohaldjas.com/E-pood/Fish-Mix/



Kekkilä Kanasõnnik on ehtne looduslik väetis koduaednikule, kes tahab nautida koduaia saaki ja õieilu loodust säästes ja keskkonnatingimusi parandades. Kanasõnnik on hoolikalt kompostitud, kuivatatud ja granuleeritud. Kanasõnnik sobib kogu aia suviseks väetamiseks ning annab iseäranis hästi jõudu suurekasvulistele suvelilledele. Meie valikus on kolm erineva suurusega pakendit erineva suurusega aedade tarbeks.
N-P-K 4-1-2
1 l, 6 l ja 20 l 

 Kekkilä Kanasõnnikut võib kasutada nii kuivalt kui vette segatult. Üheliitrisest Kanasõnniku pakendist piisab suvelillede ja toataimede hooldusväetamiseks. Suurematest pakenditest piisab kogu aia looduslikuks kevad- ja suveväetamiseks. Pakendis on väetamisjuhised vastavalt taimede tüübile.
 Kasutus soovitused: suvelilled, köögiviljad, juurviljad, maitsetaimed, roosid, lehtpõõsad, püsikud, mahepõllundus
  http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/kanasonnik



Kekkilä Hobusesõnnikuväetis on hoolikalt komposteeritud ja pelletiteks vormitud väetis aia püsiku- ja roosipeenardele ning aiamaale. Hobusesõnnikuväetis sobib hästi ka viljapuude väetamiseks. Väikesemõõdulisi pelleteid on kerge laiali laotada. Hobusesõnnikuväetis sisaldab ohtralt kiiresti lahustuvat lämmastikku, mille taimed kohe kätte saavad.
Hobusesõnnikuväetis NPK 4-1-2.
10 l
 Hobusesõnnikuväetis laotatakse laiali ja segatakse pinnasesse kevadel enne külvi või taimede istutamist. Kasvuperioodi ajal vaid kergelt lõhnavat Hobusesõnnikuväetist võib anda taimedele lisaväetisena. Väetamise mõju paraneb, kui pelletid segatakse pealmisesse mullakihti. Pinnasesse segatud Hobusesõnnikuväetis aktiviseerib ka mikroorganismide tegevust, mille järel muutub maa taimede jaoks kasulikumaks.
Kasutus soovitused: püsikud, roosid, juurviljad, köögiviljad.
 http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/hobusesonnikuvaetis?t=soovitused


Kekkilä Peenraväetis on looduslik granuleeritud väetis, mis sobib aiamaa loomiseks. Sisaldab ohtralt orgaanilist lämmastikku ja fosforit, mis soodustavad köögi- ja juurviljade elujõulist kasvu.
Looduslähedast aiamaad luues sobib Peenraväetist kasutada koos Kekkilä Aiamaamullaga, mis sisaldab eeskätt juurviljadele vajalikku pika toimeajaga kaaliumväetist biotiiti.
N-P-K 8-5-1
6 kg
 Aiamaaväetis laotatakse ja segatakse mullaga kevadel enne külvi või taimede istutamist. Külvi ja istutamise järel pole väetamine enam soovitatav. Väetisepakis on väetamissoovitused vastavalt taimedele. Lisaväetiseks ja kaaliumiallikaks soovitame biotiiti.
 Kasutus soovitused: köögiviljad, juurviljad
http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/peenravaetis?t=kirjeldus


Ära unusta oma aeda suve lõppedes korraliku talvepuhkusega premeerida. Sügisväetis aitab su taimedel talve üle elada ja tagab järgmise aasta õitsemise ja kasvamise. Taimede külmakindlus ja toitainete kasutamise võime paranevad, kui sul on meeles neid ka sügisel toita. Nad premeerivad sind vaevanägemise eest kevadel varajase õitsemisega. Sügisväetamine tuleks teha ajal, mil kasvuperiood veel kestab.
P-K 5-19
800g, 10 kg ja 25 kg 

 Sügisväetist laotatakse puudele, põõsastele ning puuvilja- ja marjataimedele augustis-septembris. Parim mõju saavutatakse, kui Sügisväetist antakse enne lehtede langemist. Nii siirduvad taimed talvepuhkusele õigel ajal. Pakis on väetamissoovitused vastavalt taimedele.
 http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/sugisvaetis?t=soovitused


Kekkilä Sibullillede toitesegue toitaine on eeskätt sibul- ja suvelilledele mõeldud pika toimeajaga väetis. Selle abil saate pikalt nautida nõudlike taimede, näiteks tulpide ja liiliate ilu. Õitsemine on igal aastal rikkalik ja värvikas. Sibullillede toitesegu toitaine abil kasvavad ka suvelilled kiirelt lopsakaks ja õiterohkeks.
N-P-K 38-0-0
0,2 kg
Kasutus soovitused: tulbid, krookused, liiliad, suvelilled
http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/sibullillede-toitesegu?t=kirjeldus


Kekkilä Aialubja tooraine on puhas looduslik marmoripuru. Kekkilä Aialubi on mure ja niiske. Seetõttu on seda lihtne ühtlaselt ja tolmuvabalt laotada. Tänu oma sobivale struktuurile muutub Aialubi kiirelt taimedele kättesaadavaks ja toimib kaua.
7,5 kg ja 25 kg
 Aialupja kasutatakse maa alus- ja hoolduslupjamiseks. Hoolduslupjamise puhul laotatakse lupja ruutmeetrile 2–4 peotäit. Pakendis on juhendid aluslupjamiseks vastavalt pinnase tüübile.
http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/aialubi?t=kasutamine

Mineraalsed väetised. 


 Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Minaraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised, näiteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt.




Mineraalsed väetised jagunevad:
 
1. Lihtväetised. Need sisaldavad ühte taimedele vajalikku põhitoiteelementi (N, P või K) või mikroelementi. Näiteks karbamiid (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P) jt.

2. Kompleksväetised. Need sisaldavad kahte või kolme põhitoiteelementi ja lisaks veel ühte või mitut mikroelementi. Näiteks Kemira Cropcare 10-10-20 (N,P,K ja mikroelemendid), Osmocote (N, P, K ja mikroelemendid), kristal-N (varem nimetati kristalliiniks) (N, P, K) jt.

Lihtväetised rühmitatakse elementide sisalduse alusel järgmiselt:

1. Makroväetised. Need sisaldavad makroelementi. Näiteks ammooniumnitraat - sisaldab lämmastikku.
Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks.



2. Mikroväetised. Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori.
Mikroväetiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne väetisteks.


Kompleksväetiseid rühmitatakse järgmiselt:
1. Liitväetised. Need on väetised, mille molekuli kuulub mitu toiteelementi. Näiteks kaaliumnitraat, kaalium-naatrium-nitraat, Kemira Cropcare 10-10-20. Liitväetiste korral sisaldab iga väetise osake (graanul) kõiki väetistes olevaid elemente. Elemendid igas väetise osakeses on sellises vahekorras nagu on kogu väetises olevate elementide vahekord.


2. Väetissegud. Need saadakse mitme erineva lihtväetise omavahelise kokkusegamise teel. Näiteks Rekle väetissegud. Väetissegusid on võimalik endal valmistada. Siis tuleb jälgida mineraalväetiste segamise nõudeid. Väetissegude korral iga väetise osake (graanul, kristall) sisaldab ainult selle väetise elemente, millest ta pärineb.

Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.


Väetisi rühmitatakse toime alusel järgmiselt:

1. Otsesed väetised. Need on väetised, mis on taimedele otseseks toiteelementide allikaks. Näiteks N-väetised, Kemira Ferticare, Terraflex-T, orgaanilistest väetistest virts. Otseste väetiste mõju avaldamise aeg on lühem ja tihti tuleb neid väetiseid ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kasutada mitu korda.
2. Kaudsed väetised. Need on väetised, mis mõjutavad taimede toitumistingimusi, samas parandavad mulla omadusi. Selle tõttu paranevad taimede toitumistingimused ja muld rikastub mitmete ühenditega, peamiselt küll lämmastikühenditega. Enamus kaudseid väetiseid on ka taimedele toiteelementide allikaks. Näiteks sõnnikud, haljasväetised. Need parandavad taimede toitumistingimusi ehk mullastiku füüsikalisi omadusi ja rikastavad mulda ka toitainetega. Mõned kaudsed väetised parandavad mullastikku kuid taimedele toiteelementide allikaks ei ole. Näiteks bakterväetised, turvas jms.

Väetisi rühmitatakse toime kiiruse alusel järgmiselt:

1. Kiirelt toimivad väetised. Need varustavad taimi toitainetega või muudavad mullaomadusi kohe pärast kasutamist. Siia rühma kuuluvad kergesti lahustuvad mineraalväetised, vedelväetised (näiteks Compo, Substrali toataimede väetised), virts.
2. Aeglaselt toimivad väetised. Need hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes (P-, K-väetised, Osmocote, väetispulgad) või avaldub mõju järelmõju kaudu (orgaanilised ja lubiväetised). Aeglaselt toimivaid väetiseid võib kasutada perioodiliselt. Näiteks lubiväetisi kasutatakse uuesti 5...7 aasta möödudes.

 Keemiliste sünteetiliste väetiste kasutamine ei aita mulda parandada. Pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine mõjub lausa vastupidiselt ning kaotab ära mullas elutsevad kasulikud mikroobid. Selle vältimiseks segatakse mulda sageli mitmesugust orgaanilist materjali nagu sõnnikut või komposti.


 Valik väetisi kirjeldusega leiate Baltic agro lehelt.

 

Ferticare Kombi 14-11-25 + mikroelemendid        

Vees lahustuv NPK väetis taimede kastmiseks või lehtede kaudu väetamiseks.

Toote koostis sobib paljudele köögiviljadele, lilledele, marjakultuuridele ja viljapuudele, kui täiendavalt kasutatakse  kaltsiumnitraati (YaraLiva Calcinit).

N-P2O5-K2O (MgO) 14-11-25 (2,3) mikroelementidega

Toime

Ferticare 14-11-25 + mikroelemendid on mõeldud kasutamiseks kultuuride vegetatiivsest faasist kuni generatiivse faasi lõpuni.
Toote valmistamiseks on kasutatud vees täielikult lahustuvaid tooraineid. Karbamiidfosfaat muudab toote nõrgalt happeliseks. Sobib igat tüüpi substraatidel (ka hüdropoonikal) nii kasvuhoones kui avamaal. Väetamiseks saab kasutada igat tüüpi kastmissüsteeme. Toote koostis sobib ideaalselt paljudele köögiviljadele, lilledele, marjakultuuridele ja viljapuudele, kui täiendavalt kasutatakse  kaltsiumnitraati (YaraLiva Calcinit). Kõrgema kaaliumivajaduse rahuldamiseks saab programmi lisada kaaliumnitraati (Krista K Plus).
Toode sisaldab karbamiidi, seetõttu ei tohiks seda kasutada inaktiivsetel kasvusubstraatidel, vaid ainult orgaanilistel substraatidel või mullal. Kuna toode sisaldab kõiki vajalikke mikrotoitaineid, pole tavaliselt vaja mikrotoitaineid täiendavalt lisada.
Lehtede kaudu väetamisel sobivad paagisegudesse enamkasutatavate pestitsiididega.

Kasutamisjuhend

Kastmisväetamine


kasvuhoonetes 0,05–0,2% toitelahus (0,5–2 kg/1000 l kastmisvett),
avamaal  0,1–0,2% toitelahus (1–2 kg/1000 l kastmisvett).


Lehtede kaudu väetamine

- survepritsiga avamaal 1% lahus (1 kg/100 l vett),
- udupritsiga 2-2,5% lahus (2-2,5 kg/100 l vett).
- Teravili, rohumaa
maksimaalne lahuse kontsentratsioon 8% (8 kg/100 l vett).
- Juurviljad
maksimaalne lahuse kontsentratsioon 4% (4 kg/100 l vett).
- Kartul
3,5 kg/ha koos lehemädaniku tõrjega (2-3 pritsimiskorda).
Veekulu 200-400 l/ha, vajadusel korratakse väetamist 7-10-päevaste intervallidega.



Paagisegud

Lehtede kaudu väetamisel sobivad paagisegudesse enamkasutatavate pestitsiididega. Enne suures koguses kasutamist tuleks teha väikesemahulised eelproovid.

Koostis
Toitainete sisaldus massiprotsentides (%)
 

Toitained

Massiprotsentides %

Üldlämmastik (N)

14,0

   nitraatlämmastik (N-NO3)

6,0

   ammooniumlämmastik (N-NH4)

2,8

   karbamiidlämmastik

5,2

Vees lahustuv difosforpentaoksiid (P2O5)

11,4

   elemendina (P)

5,0

Dikaaliumoksiid (K2O)

25,0

   elemendina (K)

20,8

Magneesiumoksiid (MgO)

  2,3

   elemendina (Mg)

 1,4

Vääveltrioksiid (SO3)

13,8

   elemendina (S)

5,5

Boor (B)

0,02

Vask, EDTA kelaadina (Cu)

0,01

Raud, EDTA kelaadina (Fe)

0,1

Mangaan, EDTA kelaadina (Mn)

0,1

Tsink, EDTA kelaadina (Zn)

0,01

Molübdeen (Mo)


0,002

Pakend 25 kg.
Tootja
Yara International ASA
 http://www.balticagro.ee/index.dsp?page=15568

Hindan kõrgemalt orgaaniliste väetiste kasutamist ja mineraalsete väetiste kasutamine on olnud siiani kasin. Leian, et amplites ja konteinerites on väetiste kasutamine õigustatud ka mineraalsete väetiste kasutamine, kuna seal on taimed tihedalt väikesel ja piiratul kasvupinnasel. Mineraalsed väetised annavad võimaluse doseerida vajalikke aineid vastavalt taime puudusnähtustele. Kindlasti ei tohi olla mineraalsete väetistega hooletu, lisades neid "igaks juhuks" rohkem kuna üleküllus on taimele samuti hävitava mõjuga. Kevadel alustan aiast mullaproovi võtmisega, lõimise ja pH määrmisega ning arvestan tulemusega kui tami istutan hooldan ja väetan.

 Veidike veel geosünteetidest.



Peenravaip
Peenravaip
Kasutusala
Peenravaip on vett ja õhku läbilaskev must polüpropeenkangas. Peenravaip on märgistatud ruudustikuga, mis hõlbustab taimede istutamisel võrdsete vahekauguste jätmist.
Maasika- või köögiviljapeenardes kasutatakse sageli ilma täiendava multshikatteta. UV-kaitse tagab materjali vastupidavuse mitme hooaja vältel. Tavaliselt eemaldatakse peenravaip tarbeaias peale saagi koristamist.
Haljastuses kasutatakse koos koorepurumultšiga. Väga pikaealine materjal.
Paigaldamine
Uue istutusala rajamisel paigaldatakse peenravaip ettevalmistatud ja väetatud mullapinnale. Planeeritavate taimede asukohtadesse lõigatakse terava noaga ristid ja taimed istutatakse ristide kohale kaevatud süvenditesse.
Kui peenravaipa ei kaeta dekoratiivmultshiga, peidetakse selle servad mulla alla.
Olemasolevale istutusalale paigaldatakse peenravaip siiludena. Siilude ühenduskohad pannakse ülekattega ja taime juurekaela ümbrus jäetakse peenravaibaga katmata. Iluaias kaetakse peenravaip dekoratiivkillustiku või koorepuruga.




Eemaldatav multšikile
Maasikakile:    0,06mm paksune polüetüleen, must, UV-kaitsega
Kurgikile:        0.04 mm paksune polüetüleen, UV-kaitseta
Plussid: 1) Saak valmib varem
  2) Suurem saagikus
3) Marjade ja kurkide tootmine väiksema kemikaalide hulgaga, kuna kile    takistab umbrohtude kasvu ja toitainete väljauhtumist mullast
Miinused: 1) Varasema õitsemise tõttu suurem kevadiste hiliskülmade kahjustuse oht
2) Hilisem väetamine raskendatud, viljade kvaliteet langeb pärast teist saagiaastat. Lisaväetamiseks tuleb kile alla paigaldada tilk-niisutussüsteem.


Tekstiilmultš
Tekstiilmultsh e. multshiloor
Kasutusala
Multshiloor on UV-kiirguse suhtes vastupidav, vett läbilaskev mustakiuline polüpropeenmaterjal, mida kasutatakse noorte taimede juurdumise kiirendamiseks vajaliku niiskustaseme hoidmiseks, umbrohu tõrjeks ning ka erinevate pinnakihtide eraldamiseks haljastuses, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.
Tekstiilmultshiga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenras, kuid tekstiilmults laguneb mõne aastaga ja vajab uuendamist.
Paigaldamine
Tekstiilmultš laotatakse ettevalmistatud pinnasele ja sellesse lõigatakse terava noaga istutusaugud. Servad kinnitatakse mulla või muu materjaliga. Ilutaimede puhul kasutatakse koos multshikattega, milleks võib olla koorepuru või dekoratiivkillustik.
Multshiloor takistab edukalt tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.
.
Katteloor

Katteloor

Kasutusala
Katteloor on õhuke, väga kerge, valget värvi polüpropüleenkiududest kangas. Katteloori kasutatakse mulla soojuse ja niiskussisalduse hoidmiseks, öökülmade eest kaitsmiseks ning ka kahjurputukate vältimiseks. Külvi katmisel kattelooriga idanevad seemned kiiremini.
Paigaldamine
Katteloor paigaldatakse külvi puhul otse mullapinnale, kasvavate taimede puhul ettevaatlikult otse taimedele. Katteloor ei tohiks olla liiga pingul. Servadest kinnitatakse mulla, lauamaterjali, kivide või muu käepärasega. Kivide kasutamisel tuleb neid asetada piisavalt väikese vahekaugusega, vastasel korral on oht, et katteloor võtab tuule alla ja rebeneb.













Filterkangas e. geotekstiil
Kasutusala
Geotekstiil on polüpropeenkiududest valmistatud vett ja õhku läbilaskev väga vastupidav hallikas viltjas kangas, mida kasutatakse nii haljastuses kui teedeehituses pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Filterkangas eraldab üksteisest pinnasekihid ja tõkestab maapinna külmumisest tulenevaid kahjustusi.
Erosiooniohu korral kaitseb filterkangas erodeeruva kihi alla asetatuna selle kihi kadumist voolava vee, näiteks sademete mõjul, samuti tugevdab varisemisohtlikke piirkondi.
Levinuimad kasutusvaldkonnad:
- alusmaterjalina tänavakividest teedel ja terrassidel
- alusmaterjalina liiva- või kruusaradadel
- drenaaž-töödel
- pinnase kaitsena kalletel
- liivaste alade viljakamaks muutmisel
- liivakastide vooderdamisel
- astmestikel
- istutuskastide vooderdamisel
- veesilmade ja basseinide alusmaterjalina, samuti tiigikilele paigaldamiseks, kui tiigipõhi kaetakse graniitkillustikuga, et teravad kiviservad ei kahjustaks kilet.
- mänguväljakute kuivendus- ja tugevdusmaterjalina

Nipp!
- Väga liivastel aladel paigalda kauni ja vastupidava  muru saamiseks geotektiil kohaliku pinnase ja juurdeveetava kasvupinnase vahele. Mullakihi paksus filterkanga peal peaks olema min 20cm.
-Et muuta mudaseid tiigikaldaid liivasteks, aseta filterkangas talvel jääle ja kata liivakihiga. Jää sulades langeb kangas koos liivakihiga mudakihi peale. Kanga tiheda struktuuri tõttu muda sellest läbi ei pääse. Kaldad peavad olema piisavalt lauged.

- alusmaterjalina tänavakividest teedel ja terrassidel
- alusmaterjalina liiva- või kruusaradadel
- drenaaž-töödel
- pinnase kaitsena kalletel
- liivaste alade viljakamaks muutmisel
- liivakastide vooderdamisel
- astmestikel
- istutuskastide vooderdamisel
- veesilmade ja basseinide alusmaterjalina
- mänguväljakute kuivendus- ja tugevdusmaterjalina
 http://www.hortes.ee/?op=body&id=76&art=67



Juuretõkkekangas.
Juuretõkkekangas

Juuretõke on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis tõkestab puujuurte tungimist puu alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istuda ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel.

Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee.Kaeva vajaliku suurusega istutusauk. Lille- ja köögiviljapeenardele on sobiv sügavus 30-40 cm, roosidele ja rododendronitele ~80 cm. Puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika.

Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu. Kangast jätkates naeluta servad kahe lauajupi vahele. Pragusid ei maksa jätta, sest sealtkaudu  levivad mittevajalikud juured.

Juuretõke on vett läbilaskev kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane ning on vastupidav maapinnas leiduvate hapete ning aluse suhtes.



Varjutuskangast kasutatakse igihaljaste taimede (näiteks pukspuude, ebaküpresside, elupuude, rododendronite, kanada kuuse `Conica`, kiviktaimla igihaljaste taimede jne) varakevadise päikesepõletuse kaitseks ja okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks. Varjutamine aitab vähendada vee aurumist igihaljastest lehtedest ja okastest, see kaitseb taimi varakevadise ereda päikese ning õrnemaid taimi ka tugeva jäise tuule eest. Istutusjärgsel varjutamisel juurdub taim paremini ning okaste kuivamise oht on väiksem. Varjutuskangas on ultraviolettkiirgusekindel ja 42-60% varjutusvõimega. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli.
Varjutuskangas.
 http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/49-varjutuskangas.html















http://www.itamerihaaste.net/files/435/Eneli_Kager.pdf
 http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/
 http://www.biohaldjas.com/E-pood/Bio-Grow/
http://www.biohaldjas.com/E-pood/Bio-Bloom/
 http://www.biohaldjas.com/E-pood/Fish-Mix/
http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/kanasonnik
http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/hobusesonnikuvaetis?t=soovitused
 http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/sibullillede-toitesegu?t=kirjeldus
http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/peenravaetis?t=kirjeldus
http://www.kekkila.ee/products/harrastusaednikele/vaetised/aialubi?t=kasutamine
http://www.balticagro.ee/index.dsp?page=15568
 http://ak.rapina.ee/katrinu/vaetus/vetiste_klassifitseerimine_toime_kiiruse_alusel.html
http://www.liebedeinengarten.de/substral
hhttp://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/47-peenravaip.htmlttp://www.hortes.ee/?op=body&id=76&art=67
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/44-tekstiilmult%C5%A1.html
 http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/45-maasikakile.html
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/49-varjutuskangas.html
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html
http://www.hansashop.eu/et/kodumaailm/aiamaailm/kattekangad/juuretokkekangas.html
http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/katteloor
http://tuotteet.etra.fi/DEV/ee/g13105916/tuotekortti

Multšid, väetised ja geosünteedid. I.osa

   Multšid


Taimed kasvavad ja rõõmustavad meid oma ilu ning lopsakuse ja miks mitte saagikusega kõige rohkem oma looduslikul kasvukohal aga meie soovime neid näha ka väljaspool areaali "linnakeskonnas", anumates, katustel ja muul pinnasel kuhu soovitud taim ei kuulu. Kui muld ei vasta nõuetele, siis on vaja seda parandada. Muld sisaldab suuremal või vähemal määral mineraalseid toitaineid, mikroelemente  ning orgaanilisi aineid, mida taimed omastavad vees lahustunud kujul. Lisaks piisavale veevarule vajavad taimejuured kasvuks õhku, mis tõttu sisaldab hea muld piisavalt õhuga täidetud poore. Mulla parandamiseks on erinevaid võimalusi kasutada multše, väetiseid, geosünteete. 
   
   Multšide alla mõistetakse taimede kasvupinnasele või - supstraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Multšide eesmärk on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning ka juurestiku külmakaitse talveperijoodil. Sageli kasutatakse ka dekoratiivsuse eesmärgil ja tihti loodetakse, et kaitseb ka ümbrohu eest. Multš väldib ka kooriku teket mullale ja vähendab pinnasetemperatuuri suuri kõikumisi. Võimaldab ka reguleerida mulla happelisust ja leelisust seega toimib mullaparandajana.
Dekoratiivsuse loomiseks on kaubanduses saadaval eri värvi kive, kiviklibu, killustikku ja puiduhaket ning erineva fraktsiooniga puukoort.

Multšid jagunevad järgmiselt:

Orgaanilised multšid                                                                    
  • peenestatud männikoor
  • põhumatid
  • kookosmatid
  • muruniide
  • merevetikad (adru)
  • seenekasvatuse jääksupstraat
  • turvas ja turbakraanulid
  • paber
  • puiduhake, sh toonitud hake
  • kompost
  • kakaoubade koored 
  • saepuru
Mineraalsed multšid
  • graniitkillustik
  • kergkruus e. keramsiit
  • gekoratiivkivid
  • klaasgraanulid
  • kruus
  • liiv
  • merekarbid
  • savipotid
  • tellisepuru
geosünteedid:
  • maasikakile
  • peenravaip
  • multšikangas
  • filtrikangas


Multšid jagunevad veel lämmastikurikasteks (kõdusõnnik, muruniitme) ning süsinikurikasteks (puukoor, hake, põhk).
Tavaliselt laotatakse multš suuremale istutusalale ülepinnaliselt. Laotatakse kuni 7cm paksuse kihina tasadatult istutsualale või puude ümbrusesse. Multšide laotamiseks valitakse aeg kui kasvupinnas on piisvalt niiske. 
 Enimlevinud multšiks võib pidada puukooremultš ja  puiduhaket. Multšimiseks sobib hästi ka neutraliseeritu turva ning turbagraanulid. Sobivad eelgõige hapulembeste taimede istutusalate katteks.
  Mineraalsed multšid sobivad väga hästi suurematele pindade kujundamiseks. Valikus on erivärvilisi ja suurusega kive ja liiva, merekarpe. Mineraalsetele multšidele peaks alla panema multšikanga kivid mullaga ei seguneks kui aga kivides olevaid mineraale kasutada ära mulla parandamiseks siis pole kangast alla vaja panna. Mina soovitaksin aga näiteks teeradadele ja platsidele kivide või kruusa alla küll panna kanga kuna käimine ja surve soodustavad pindde segunemise ja kiirema läbikasvu. Vihma vesi ja tugev sadugi peksavad mulla kividevahelt välja ja tagajärjeks oleksid mullased kivid/kruus või koguni mullasegune multš.
  Geosünteetidelgi on suur valik erinevate otstarvete tarbeks materjale- geotekstiilid, geovõrgud, geomembraanid, geosünteetilised saivahekihid ja geokomposiidid. Polümeerseid materjale kasutataksegi pinnase omaduste parandamiseks. Peamised kasutusalad on pinnase tugevdamine, pinnase veejuhtivuse vähendamine, pinnase veejuhtivuse suurendamine, pinnasekihtide eraldamine, nõlvade pindane kinnitamine.

Orgaanilised multšid

   Orgaanilised multšid on aias justkui taaskasutus loodusvaradest kasutades looduslikke ülejääke. Leheprahti ei pea viima prügikonteinerisse ega lõkkes põletama vaid kasutada mulla parandamiseks või multšina mis ka on justkui mullaparandaja kuna lagunedes jääb pinnasesse. Sünteetiliste väestistega väetamine on justkui lihtsama vastupanu minek arvestamata loodusega. Õiglasem on õppida tundma end ümbritsevat ja kasutades seda otstarbekalt.

Männikoor-  Hea kooremultš valmistatakse purustatud männikoorest ja seisab vähemalt aasta, sõelutuna ühtlasesse läbimõõduklassi ning sellele on vahel lisatud orgaanilist väetist. Kooremults ei tohi sisaldada mürkkemikaale, mulda ega kive, juureumbrohuosakesi ja umbrohuseemneid. Laotatakse 5cm kihina ja ühtlaselt. Kiviktaimlassse ei ole eriti sobiv kuna muudab pinnase happelisemaks. Männikooremultš on tõhus tigude tõrjeks kuna on kare ja vigastab tigusid.



Männikoore multš



Puulehed-   Puulehed on kergesti hangitav materjal kuid tervetena kõdunevad 2-3 aastat ja multšiks sobiks paremini kas juba lehepuru või kõdundatud puulehed. Terved puulehed kasutavad mullas olevat lämmastikku kõdulehed aga võib hiljem kaevata mulda ning siis nad käituvad juba nagu mullaparandajad.

Turvas-  Kasutatakse enamasti roosipeenarde multšimiseks ja ka rododendronitele. turvas on väga kuivades väga kegrge ja kipub tuuleba lenduma kuid selle vastu aitavad turbagraanulid. Turbamultši kanntakse ka pinnale 2-10 cm paksuse kihina. Kui pole eesmärk pinnast muuta happelisemaks vajab turbamultš lupjamist. Turvas takistab aga maapinna kevadist sulamist ning selle vältimiseks võib turba eemaldada ja lasta juurestikul veidi kasvada. Selline liigutamine muudab ka turba kohevamaks.

Muruniide- Noor niidetud rohi sisaldab palju taimedele vajalikke toitaineid ja muude omadustena hoiab mullas niiskust ning takistab umbrohtude kasvu. Hea omadusena ergutab vihmausside tegevust. Dekoratiivsuse poole pealt kasutaksin ma teda pigem marjaõõsaste ja viljapuude all või aia tagumises servas kuna kuivades muutub kollaseks ja jätab närtsinud mulje. Muruniidet soovitatakse kasutada koos koredamate materjalidega (liiv, turvas) ning parim on liblikõieliste haljasmass. Muruniidet laotatakse 2-3 cm(kuni 10cm) paksuse kihina, paksem kiht aga ei lase õhku läbi ja kipub hallitama või käärima.

Mustikakasvatus- kile kombineeritud saepuruga
Saepuru- Värske saast võib olla toksiline, kuna kõduprotsessis moodustuvad orgaanilised happed. Paigaldatakse 2..3..4..6..7..8(12..kuni 30) cm paksuse kihina- paksem ei lase õhku läbi. Saepurus leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagunemiseks on enne kasutamist soovitav lasta 2 aastat tal seista. Võimalusel eelistada lehtpuude saepuru. Vaarikatele sobi saepurumultš väga hästi, tõstes saagikust 15-20% kuid kapsale, kartulile ja porrule ta ei sobi. Saepurumultši võib kasutada peenarde vahel kuid ilmselt meelitab ta aeda ka sipeldaid.


Puiduhake
peenike puiduhake
Puiduhake sh toonitud hake- Sarnased omadused ja kasutusviisid puukooremultšiga. Kasutusala on lai: suve-, püsilillepeenardesse, puude  ja põõsaste alla, kõnnirajad pargis, istumisalused, laste mänguväljakute pinnasekateks. Toonitud hake annab võimaluse anda aile einevat alatooni näiteks kumab ühtlasel kollakas aluspinnas või ka miks mitte kasutada erinevaid toone ühes aias. Teerajad sinised, peenrad punased ja puudealused kollased. Puiduhakegi on lagunev multš mida tuleb värskendada ja tema kõduprodukt on pinnasele kasuliku iseloomuga kui silmas pidada nõuandeid mis said märgitud kooremultši iseloomustuses.















Multši kasutamine tundub tema häid omadusi silmas pidades lausa kohustuslik kuid kas see ikka päris nii on. Teadlikus siinkohal kulub marjaks ära. Multšida pinnast selleks, et kõik seda teevad pole piisav argument. Arvestama peab siiski pinnase omadustega, taimede vajadustega ja multši kasutamise raskustega. Orgaanilised multšid küll omavad ka kaugemaid omadusi muutes taime kasvukohta viljakamaks. Multšimisel on ka mõningaid miinuseid
  • Mööda maad levivad padjandid- ja pinnakattetaimed edenevad multšitud pinnal aeglasemalt kui multšimata alal.
  • Multšiga kaetud maa suleb kevadel hiljem ja püsib kauem jaheda see aga põhjustab taimede vegetatiivsus perioodi edasi lükkumist.
  • Paksem multšikiht võib põhjustada okaspuudel ja higihaljastel lehtpõõsastel varakevadist füsioloogilist põuda ehk päikesepõletust. Multši all on pinnas alles külmunud ning taim ei saa oma veevarusid täiendada kuigi taime ülemises osas toimub juba päikese mõjul aurustumine ja see põhjustab taime kuivamise.
  • Puude võraaluste multšimisel võib multš valguda puutüvi lähedale ning matta juurekaela lubamatult sügavale, see põhjustab aga kasvuhäireid, tüve haudumist, koore põletikke ning tüve mädanikke.
  • Multši pealt on raske koristada lehe- ja okkaprahti.


Puiduhakkega multšitud peenar






Mineraalsed multšid.

 Tunduvalt eksklusiivsemad on mitmesugused kivid. Kivide erinevus teistest katetest on, et neid saab kasutada sellistes kohtades, kus on tuuline. Kivid ei lenda nii lihtsalt minema kui näiteks põhk. Pealegi on kivid ka nn eluaegsed. Kui nad on õigesti asetatud, siis erilist hooldust ei ole vaja. Langenud lehti saab kivide vahelt kõige paremini koristada lehepuhuriga/imuriga.
Meeles peab pidama seda, et alati tuleb kivide alla panna mingi kate, et need mullaseks ei muutuks ja umbrohi läbi ei kasvaks.

Kivid soojenevad päikese käes kiiresti ning taimedele soojus meeldib. Kivide puhul teeb tüli vaid see, et neid on raskem ja aeganõudvam eemaldada kui teisi multše.

Paekivi killustik laotatakse 5 cm paksuse kihina. Värvuselt on hallikas-valge. Valikus on erineva suurusega kivimultši. Sobilik kiviktaimlatesse ja mitte kasutada taimedel kes ei talu lupja. Kui ei kasutata aluseks peenravaipa siis killustik seguneb pinnasega ja muudab seda õhulisemaks.

Graniitkillustik on erinevaid toone, punakas, sinakas, mustjas ja kirjuid. Ka suuruseid on erinevaid


Paekivikillustik


peenikesed dekoratiivkivid


Dekoratiivkivid kombineeritud sillutisplaatidega


Graniitkillustik



Dekoratiivkivid lisavad aiale esinduslikkust. Need sobivad aiateedele, taimede multšimiseks, plaatide või kividega sillutatud alade servadesse, hoonete seinte ümber ja Jaapani-pärastesse aedadesse. Kive on erinevaid, näiteks punane graniit, valge gabro, must diabaas. Kivid on suuruses 8–12 mm.
Suured dekoratiivkivid on ümarad või lapikud suuruses 20–50 mm. Suured dekoratiivkivid näevad kõige kaunimad välja lillepoti pinnal ning koos kivisillutise, puu või muruga. Lapikud kivid on paljajalu käies mõnusad teeradadel ja terrassidel. 

1.
2.
4.
5.
6.
7.





  •   Pildid 1-7 on erineva suuruse ja värviga dekoratiivkivid.
Rannakivid (suurusega 8–12 mm) on kauni tooniga looduslikud kivid, mis sobivad nii veega seotud aiaelementide kui ka hein- ja kuivalembeste taimedega. Lainetest siledaks lihvitud kiviklibust saab paljaid jalataldu hellitava puhkeplatsi või teeraja.

Taaskasutatud tellis – trumlis ümmarguseks jahvatatud tellisepuru (8–16 mm) on multš taimedele. Tellisepuru ilu pääseb eriti hästi esile sügavroheliste okastaimede kõrval.

Kiltkivi (10–50 mm) on esinduslik ja moodne kattematerjal, mis sobib nii taimede vahele kui ka seinaäärtesse ja lillepottidesse. Eri suurusega kivid asetuvad kaunilt ning katavad ala täielikult. Nagu multški, takistab kiltkivi seemnetega levivate umbrohtude kasvu ja hoiab mulla niiske.

PS! Väga hea valikuga tootepakkuja siin.

Mineraalsed multšid on küll pisut vähem kasulikud pinnasele ja taimedelekuna nad ei lagune kuid tasakaalustavad  aia üldpilti väga hästi.Kasutaksin multšina meelsamini kivimaterjali ja kombineeritud lahendusi. Kui pinnas on väga hea ja seda pole vaja parandada ja niiskus on tasakaalus siis on hea lahendus kasutada mineraalseid multšimaterjale.
Graniitkillustikuga hauaplats
Barokk stiilis Kadrioru lossiaed



http://www.kiirwarren.ee/teenused/geosunteedid/
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/orgaanilised-ja-mineraalsed-multscaronid.html
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=11&cad=rja&uact=8&ved=0CEsQFjAK&url=http%3A%2F%2Fak.rapina.ee%2Fsirjetoo%2FMult%259Aide%2520omadused2.ppt&ei=-di_VLubJ8isUdmeguAL&usg=AFQjCNHhgX72Ggl80vbhO-rgznuTJYasuw&sig2=4qexXzf4lOOrHZbbsFXkeQ
 http://istutustoodmururajamine.weebly.com/orgaanilised-ja-mineraalsed-multscaronid.html
http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik/mannikoore-mults
http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/puuviljandus/aedmustikas/agrotehnika/harimine#.VMJ4Ay6rM5N
http://ideesahver.ee/aed/19597/
 http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=322
 http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395
 http://www.artegokivi.ee/liiv-graniitkillustik-hauapiirded
 http://www.poltsamaagraniit.ee/graniitkillustiku-hinnad_est
http://www.upload.ee/image/2477141/IMG_0976.JPG
http://danscaping.com/project/garden-design/
http://www.kadriorupark.ee/pargist/galerii/nggallery/kadrioru-park-tana/barokkpark
http://hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=1050