esmaspäev, 12. jaanuar 2015

Plakatid












pildid:
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6716
http://www.hansaplant.ee/static/files/6.lillede%20kylvitabel.pdf
http://www.artsnursery.com/search.aspx?tag=grass
http://www.kanepiaiand.ee/tooted-ja-teenused/korrelised/harilik-alang-uus/
http://www.backyardgardener.com/seeds/product08/9863.html

neljapäev, 8. jaanuar 2015

Kõrrelised



Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus



   Kõrreliste hulka loetakse ainult kõrreliste sugukonda kuuluvaid taimi. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid kõrrelistega sarnaseid taimi nagu näiteks loalised(nt:piiphein), lõikeheinalised (nt: tarn), hundinuialised(nt: hundinui), mis aiakujunduses täidavad kõrrelistega samu ülesandeid.  


   Enamasti kasvavad kõrrelised kuivas toitainetevaeses mullas ja vajavad täis- päikest. Poolvarjus ja täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes paremini kasvavad just niiskemas mullas ja taluvad varju. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Mõned liigid võivad kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks laialehine hundinui (Typha latifolia) ja keskmine värihein (Briza media).


   Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmevahedest õõnsad. Tarnadel ka kolmekandilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või - pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja  silmapaistmatud.  




Joonis 1.  Hulgaõieline tähk.

 harilik timut Phleum pratense
                                  

         


Joonis 2.  Hulgaõieline pööris.
 harilik aruhein Festuca pratensis



  Kõrrelisi kasutatakse aias püsilille peenras, anumates, pinnakatjatena, soolotaimena ja ka kuivatatuna. Nad on armastatud taimed, sest nad on mullastiku suhtes vähenõudlikud, armastavat päikest. Peenras annavad juurde õhulisust ja täidet, saab kasutada piirete ja ääristena kuna on vastupidavad ning on ka talvel kaunid.



Kõrreliste paljundamine



Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.



Vegetatiivne paljundamine



Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada varakevadel enne õitsemist. Selline paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam taim üles kaevata ja käte abil väiksemateks osadeks jagada.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 vart. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse pilvine päev, et taime juurestik ei kuivaks.



Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks hiina siidpööris 'Nishidake' ja mets-piiphein 'Starmaker'), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.



Generatiivne paljundamine



Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Tarnade külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis otse avamaal võiettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juuni kuus.





Joonis 3. Üheaastane kõrreline, 
harjas hiidhirss 
Pennisetum setaceum 'Rubrum'






Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, 
  liiv- vareskaer
  Leymus arenarius






                                                        
                                                                                         




kasutatud materjal:
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128

pildid linkidelt:
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=749
http://tagatalu.blogspot.com/2013/11/varred-korred-oisikud-pahikud.html
http://morfoloogia.weebly.com/otildeisik.html
https://www.infoflora.ch/de/flora/9710-festuca-pratensis-sl.html