teisipäev, 11. november 2014

huhuhuuu...

  Olen kuulnud erinevatest õpimeetoditest ja soovitavalt peab iga inimene enda jaoks leidma ideaalse.
Kellel meist on suurepärane piltmälu, numbrimälu, teisel aga nimed kohe üldse ei talletu.
  Ma tunnistan ausalt, et igasugused võõrkeeled pole minu tugevaimad küljed, võiks lausa öelda, et kõige nõrgem koht üldse. Õnneks pole vaja meil ladinakeelt kõnekeeleks õppida piisab vaid mõnest sajast taime nimest.
  Kui meie kodutööks jäi nimede õppimine siis alustasime lühematest nimekirjadest ja täitsa üllatavalt õnnestus isegi meelde jätta. Nüüdseks on nimekirjad läinud 54 realiseks, järgmine nimekiri 73 nime ja vahepeal veel looduslikke taimi 50...huhuhuuuuu... Vaatasin seda ja alustasin algusest, vaatasin teise, kolmanda ja lõpuks veerisin lihtsalt pool mahust lihtsalt kokku. Hullumeelne!- tundus mulle sellel hetkel ja vastamiseni 2 nädalat vaid aega. Alustasin uue hooga uuesti...aga jälle sama lugu.

  Sain siis aru, et ma ei ole valmis psühholoogiliselt vaatama tõtt terve lehekülje võõraste nimedega.

   Proovin teisiti. Kõrrelistega õnnestus mul suurepäraselt õppiviis kui vaatasin järele millised nad välja näevad ja hakkasin seoseid looma. Kõik selge... Proovin suvelilledega ka. Ja siis...lõpuks olid kõik ühesugused. Vaja midagi muud. Nime kaardidki on tehtud kõrrelisi ja maitsetaimi õppides, algselt muidugi plaanisin teha kõik piltidega ja puha aga ajaliselt oleks vastamispäev märkamatult mööda läinud enne kui oleksin valmis saanud. Andsin tütrele kaardid ja tema näitas, mina vastasin...lihtne ja ladus. Siis need 54 suvelille, eraldi kaartidele. Tundus hirmus kaartide lehitsemine. Mis siis saab nüüd?


  Paar päeva ei vaadanudki seda lehte ja siis leidsin viisi mis mulle sobiks. Kirjutasin 6-7 kaupa nimesid eraldi sedelitele, ikka nii, et ühel pool ladina keeles ja teisel pool eesti keeles PS! siis ei saa silmanurgast piiluda :) Ja alustasin õpinguid. Võin olla uhke ja tulemus on endale rahuldav, unepealt veel just ei teaks kõiki aga mõtleksin vastuse siiski välja. Veel on mõni päev aega vastamiseni.


  Igal ühel meil on oma viis kuidas mälu kasutada ja mille tarbeks aga tunnistan, et olen suhteliselt mugavalt viimastel aastatel laiselnud olukorras kus pole vaja mäletada muud kui seda, et kus lapsed on ja mis neil vaja.
  Kõike seda mis koolis õpetatakse on mul ju endal tulevikus vaja nii, et loon seosed mis on püsivamad.

Olen ikka veel indu täis ja kuni ma suudan annan endast maksimumi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar